Paljudele tundub raamatupidamine ühe suure hookus-pookusena. Nii hull nüüd küll asi ei ole!

Korteriühistu raamatupidamine käib üldjoontes samamoodi nagu firmadel. Kuni 10-ne korteriga korteriühistu võib pidada kassapõhist raamatupidamist, suuremad aga peavad rakendama tekkepõhist raamatupidamist.

Täpsemad raamatupidamislikud nõuded on toodud raamatupidamise seaduses, kuid mitte ainult. Täiendavalt tuleb juhinduda ka Raamatupidamise Toimkonna juhenditest, eelkõige juhendist nr 14.

Kuidas jaotada kulusid korterite vahel?

Üsna sageli tekib korteriühistu majandamisel probleeme kulude jaotusega. Ega tegelikult ei olegi kusagil päris täpselt öeldud, kuidas seda teha tuleb. Peamine on siiski kasutada tervet mõistust.

Kulusid võib jagada mitmel viisil:

  • elanike kaupa;
  • proportsioonina ehk protsendina sõltuvalt korteri suurusest;
  • korterite arvu kaupa;
  • kombineerituna;
  • kokkuleppe alusel jne.

Meie soovitame kasutada kombineeritud varianti. Miks? See on üsna lihtne! Maja koosneb elanikele kuuluvatest korteritest, kuid mitte ainult. Igal majal on selliseid osi, mis nagu ei kuulu kellelegi: näiteks katus, pööning, kelder, trepikojad, tuulekojad, torud, juhtmed, ventilatsioon jne.

Iga kord kui asuda kulusid jagama, siis tuleks mõelda sellele, kes või mis on selle kulu põhjustaja. Toome siinkohal ära mõned näited:

  • Katus vajab remonti: ei ole õiglane jaotada kulud ainult ülemiste korruste korterite vahel, väites, et esimese korruse elanikke see ei mõjuta. Õiglane oleks kasutada siin proportsionaalset arvestust, kus kulud jaotatakse protsentuaalselt kõikide korterite vahel, sõltuvalt nende suurusest.
  • Kanalisatsioonitoru vajab ühes trepikojas remonti: ei ole õiglane jaotada kulud ainult nende korterite vahel, kes on selle konkreetse püstakuga seotud. Õiglane oleks kasutada siin proportsionaalset arvestust, kus kulud jaotatakse protsentuaalselt kõikide korterite vahel, sõltuvalt nende suurusest.
  • Jäätmevedu ehk prügi: siin on tegelikult kõik variandid õiged. Ilmselt oleks kõige õiglasem lähtuda korteri elanike arvust, kuid ilmselt on seda väga raske kui mitte ilmvõimatu teha ja kontrollida. Üsna sageli jaotatakse tasu jäätmeveo eest korterite vahel võrdselt. Samas on ka täiesti loogiline kasutada proportsionaalset varianti, kuna võib väita, et suuremas korteris võib elada suurem arv elanikke ja seega põhjustavad ka prügi rohkem.
  • Lift: sageli väidavad esimese ja teisekorruse elanikud, et nemad lifti ei kasuta ja ei ole nõus lifti hoolduse eest maksma. See ei ole siiski päris õige! Lift on majja sisseehitatud ja tema üks osa. Samamoodi võiks ju ka väita, et viienda korruse elanikud kasutavad ilma liftita trepikojas treppi kõige rohkem ning seepärast peaksid nemad trepikoja koristamise eest ka kõige rohkem maksma.
  • Muru niitmine: väiksemates asulates on kortermajadel päris suured krundid, kus lisaks kõnniteele on ka muruplatsid, vahest ka parkimisplatsid. Üldiselt peaks seda vaatama samamoodi nagu katust ehk proportsionaalne kulude jaotus korterite vahel. Kus aga võiks mõelda on parkimisplats – üldiselt autod ei teki niisama üleöö ja inimesed ei vaheta neid nii sageli nagu sokke, seega võiks meõlda siinkohal parkimisplatsi lumekoristuse kulude jaotust autoomanike vahel.

Need ülaltoodud variandid on kõik soovitused. Iga korteriühistu peab siiski ise otsustama, kuidas kulude jaotus peab toimuma. Seda ei saa otsustada üksinda ei korteriühistu juhtkond ega ka raamatupidaja – neil lihtsalt pole sellist pädevust!

Kuidas kasutada remondifondi raha?

See remondifond on üks alatine murelaps!

Lihtne küsimus: juhataja ostab uue LED pirni ja vahetab katkise uue vastu. Mis nüüd teha kuludega. See on ju nagu remont, et kasutame selle jaoks nüüd remondifondi raha. Seda EI tohi teha!

Remondifondi kasutamise üle otsustavad AINULT kõik korteriomanikud ühiselt! Seega kui korteriomanikud on otsustanud ühiselt, et katus on vaja parandada, siis kõik katuse remondiga seotud kulud kaetakse remondifondi arvelt.

Igasugused muud jooksvad kulud aga lisatakse jooksva kuu kommunaali arvele. Peamine põhjus, miks seda valesti tehakse on teadmatus, kuid seadus on siin väga konkreetne. See on ka oluline sellepärast, et välistada juhtkonna omavoli korteriühistu rahade kasutamisel. Teiseks põhjuseks, miks nii tehakse, on see, et ei viitsita arvele kõiki ridu toksida ja igat pirni, lappi ja muud sellist kirja panna. Igal juhul see on vale ja nii teha ei tohi!

Mis oleks aga lahenduseks? Näiteks võiksid korteriomanikud siiski nii palju juhtkonda usaldada, et lubada neil teha väiksemaid kulutusi ja need siis ühe reana arvele kirja panna. See oleks ka loogiline!

Hinnas sisaldub

  • korteriühistu liikmetele arvete koostamine ja saatmine e-mailiga;
  • ostuarvete sisestamine;
  • pangatehingute sisestamine, sh laekumised, tasumised, panga teenustasud jne;
  • jooksvate dokumentide korrastamine;
  • majandusaasta aruande koostamine;
  • jooksvad aruanded e-mailile – bilanss, kasumiaruanne, laekumata müügiarved korterite lõikes, maksmata ostuarved tarnijate lõikes;
  • arhiivi säilitamine kogu lepinguperioodi jooksul.

Lisatasu eest:

  • palgaarvestus, sh maksudeklaratsiooni esitamine, töötasu ja maksude arvestus ning salvestamine panka, palgalipikute saatmine e-mailile;
  • personaliarvestus, sh lepingute haldus, puhkusepäevade üle arvestuse pidamine, töötajale tõendite koostamine;
  • paberile trükitavad arved ja aruanded;
  • online ligipääs raamatupidamisprogrammile 24/7.

Korteriühistu raamatupidamise teenustasu hind sõltub korterite arvust.

Miinimumtasu on 20 eurot kuus. Selle hinna sees on 4 korteriga korteriühistu raamatupidamise korraldamine.

Kui korteriühistus on rohkem kui 4 korterit, siis lisandub iga täiendava korteri pealt 3 eurot. Näiteks 8 korteriga maja puhul on hinnaks 20+(4×3)=32 eurot.

Juhul kui Sul tekkis huvi, siis võta meiega palun ühendust!

Korduma kippuvad küsimused
Kuidas jaotada kulusid korterite vahel?

Üsna sageli tekib korteriühistu majandamisel probleeme kulude jaotusega. Ega tegelikult ei olegi kusagil päris täpselt öeldud, kuidas seda teha tuleb. Peamine on siiski kasutada tervet mõistust.

Kulusid võib jagada mitmel viisil:

  • elanike kaupa;
  • proportsioonina ehk protsendina sõltuvalt korteri suurusest;
  • korterite arvu kaupa;
  • kombineerituna;
  • kokkuleppe alusel jne.

Meie soovitame kasutada kombineeritud varianti. Miks? See on üsna lihtne! Maja koosneb elanikele kuuluvatest korteritest, kuid mitte ainult. Igal majal on selliseid osi, mis nagu ei kuulu kellelegi: näiteks katus, pööning, kelder, trepikojad, tuulekojad, torud, juhtmed, ventilatsioon jne.

Iga kord kui asuda kulusid jagama, siis tuleks mõelda sellele, kes või mis on selle kulu põhjustaja. Toome siinkohal ära mõned näited:

  • Katus vajab remonti: ei ole õiglane jaotada kulud ainult ülemiste korruste korterite vahel, väites, et esimese korruse elanikke see ei mõjuta. Õiglane oleks kasutada siin proportsionaalset arvestust, kus kulud jaotatakse protsentuaalselt kõikide korterite vahel, sõltuvalt nende suurusest.
  • Kanalisatsioonitoru vajab ühes trepikojas remonti: ei ole õiglane jaotada kulud ainult nende korterite vahel, kes on selle konkreetse püstakuga seotud. Õiglane oleks kasutada siin proportsionaalset arvestust, kus kulud jaotatakse protsentuaalselt kõikide korterite vahel, sõltuvalt nende suurusest.
  • Jäätmevedu ehk prügi: siin on tegelikult kõik variandid õiged. Ilmselt oleks kõige õiglasem lähtuda korteri elanike arvust, kuid ilmselt on seda väga raske kui mitte ilmvõimatu teha ja kontrollida. Üsna sageli jaotatakse tasu jäätmeveo eest korterite vahel võrdselt. Samas on ka täiesti loogiline kasutada proportsionaalset varianti, kuna võib väita, et suuremas korteris võib elada suurem arv elanikke ja seega põhjustavad ka prügi rohkem.
  • Lift: sageli väidavad esimese ja teisekorruse elanikud, et nemad lifti ei kasuta ja ei ole nõus lifti hoolduse eest maksma. See ei ole siiski päris õige! Lift on majja sisseehitatud ja tema üks osa. Samamoodi võiks ju ka väita, et viienda korruse elanikud kasutavad ilma liftita trepikojas treppi kõige rohkem ning seepärast peaksid nemad trepikoja koristamise eest ka kõige rohkem maksma.
  • Muru niitmine: väiksemates asulates on kortermajadel päris suured krundid, kus lisaks kõnniteele on ka muruplatsid, vahest ka parkimisplatsid. Üldiselt peaks seda vaatama samamoodi nagu katust ehk proportsionaalne kulude jaotus korterite vahel. Kus aga võiks mõelda on parkimisplats – üldiselt autod ei teki niisama üleöö ja inimesed ei vaheta neid nii sageli nagu sokke, seega võiks meõlda siinkohal parkimisplatsi lumekoristuse kulude jaotust autoomanike vahel.

Need ülaltoodud variandid on kõik soovitused. Iga korteriühistu peab siiski ise otsustama, kuidas kulude jaotus peab toimuma. Seda ei saa otsustada üksinda ei korteriühistu juhtkond ega ka raamatupidaja – neil lihtsalt pole sellist pädevust!

Kuidas kasutada remondifondi raha?

See remondifond on üks alatine murelaps!

Lihtne küsimus: juhataja ostab uue LED pirni ja vahetab katkise uue vastu. Mis nüüd teha kuludega. See on ju nagu remont, et kasutame selle jaoks nüüd remondifondi raha. Seda EI tohi teha!

Remondifondi kasutamise üle otsustavad AINULT kõik korteriomanikud ühiselt! Seega kui korteriomanikud on otsustanud ühiselt, et katus on vaja parandada, siis kõik katuse remondiga seotud kulud kaetakse remondifondi arvelt.

Igasugused muud jooksvad kulud aga lisatakse jooksva kuu kommunaali arvele. Peamine põhjus, miks seda valesti tehakse on teadmatus, kuid seadus on siin väga konkreetne. See on ka oluline sellepärast, et välistada juhtkonna omavoli korteriühistu rahade kasutamisel. Teiseks põhjuseks, miks nii tehakse, on see, et ei viitsita arvele kõiki ridu toksida ja igat pirni, lappi ja muud sellist kirja panna. Igal juhul see on vale ja nii teha ei tohi!

Mis oleks aga lahenduseks? Näiteks võiksid korteriomanikud siiski nii palju juhtkonda usaldada, et lubada neil teha väiksemaid kulutusi ja need siis ühe reana arvele kirja panna. See oleks ka loogiline!

Teenus sisaldab

Hinnas sisaldub

  • korteriühistu liikmetele arvete koostamine ja saatmine e-mailiga;
  • ostuarvete sisestamine;
  • pangatehingute sisestamine, sh laekumised, tasumised, panga teenustasud jne;
  • jooksvate dokumentide korrastamine;
  • majandusaasta aruande koostamine;
  • jooksvad aruanded e-mailile – bilanss, kasumiaruanne, laekumata müügiarved korterite lõikes, maksmata ostuarved tarnijate lõikes;
  • arhiivi säilitamine kogu lepinguperioodi jooksul.

Lisatasu eest:

  • palgaarvestus, sh maksudeklaratsiooni esitamine, töötasu ja maksude arvestus ning salvestamine panka, palgalipikute saatmine e-mailile;
  • personaliarvestus, sh lepingute haldus, puhkusepäevade üle arvestuse pidamine, töötajale tõendite koostamine;
  • paberile trükitavad arved ja aruanded;
  • online ligipääs raamatupidamisprogrammile 24/7.
Hinna kujunemine

Korteriühistu raamatupidamise teenustasu hind sõltub korterite arvust.

Miinimumtasu on 20 eurot kuus. Selle hinna sees on 4 korteriga korteriühistu raamatupidamise korraldamine.

Kui korteriühistus on rohkem kui 4 korterit, siis lisandub iga täiendava korteri pealt 3 eurot. Näiteks 8 korteriga maja puhul on hinnaks 20+(4×3)=32 eurot.

Juhul kui Sul tekkis huvi, siis võta meiega palun ühendust!